Pidupäev, mida tähistatakse igas kodus
1918. aasta 24. veebruaril avaldati Tallinnas “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organiks sai Eesti Ajutine Valitsus, mille eesotsas seisis tulevane president Konstantin Päts. See märgiline sündmus leidis aset I maailmasõja päevil, mil eesti aladel võtsid omavahel mõõtu Venemaa ja Saksamaa.
Esimene iseseisvusperiood
Meie hapra riigi saatus ei olnud kerge. Esimene iseseisvusperiood kestis vaid napid 22 aastat. Noor vabariik okupeeriti II maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940.
Teise maailmasõja jätkudes tungisid Saksa väed taas Eesti aladele. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.
1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused taas kord Eesti aladele. 19. detsembril hõivas Punaarmee Ruhnu saare, mille järel oli kogu Eesti Punaarmee poolt taas okupeeritud.
Taas vabariik
Ehkki võim meie riigis ei olnud veel vahetunud, heisati 24. veebruaril 1989 Moskva aja järgi kell 8.33 Pika Hermanni torni taas sinimustvalge rahvuslipp. Sellest päevast alates tähistatakse igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva algust riigilipu heiskamise tseremooniaga.
Ei saa ütlemata jätta, et sellest saati on meie vabariigi aastapäev iga aastaga ikka enam rahvuslikumaks pühaks muutunud. See puudutab kõiki eestlasi ja eestimeelseid üle maailma.
Eesti vabariigi aastapäev
Pidupäev leiab tänapäeval tähistamist iga eestimaa kodu seinte vahel. Igas kodus on kaetud tähistamiseks sobilik laud.
Esimesel iseseisvusperioodil kattis perenaine pidusöögiks kuni neljakäigulise laua. Esiteks oli külmlaud (sült või hapukoorega salat, väikesed võileivad), millele järgnes puljong pirukaga või supp. Seejärel pakuti sooja praadi, näiteks sea- või veiselihast, ning lõpuks saabus oodatud magusroog: marjatarretis vahukoorega, kreemid, koogid või tordid.
FOTO: Vabariigi aastapäeva peolaud Härjapea talus 1930 aastal. /Allikas: EVM/
Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale täna?
Ka tänapäeval leiab peolaualt traditsioonilisi toite: sült ja kiluvõileivad, hapukooresalat ja verikäkk. Aga paljud on ajas ja trendides edasi liikunud ning katavad laua kaasaegsete hõrgutistega. Nii leiab pidulaudadelt nii sushit, vääriskala ja mereandide vaagnaid, hummust, tartari ja quichet.
Ka magusroogade poolelt on eelistused pidevas muutumises. Koogid ja tordid, kreemid ja jäätised muudavad oma sisu ja välimust erinevate rahvuste toitude, eksootiliste koostisosade ja maailma trendide järgi. Nii on pidulikul magusalaual leida nii pavlovaid, jäätist, eksootilistest puuviljadest kokteile, fondüüd, muffineid, profitroole ja kõike muud mõeldavat, mis perenaise fantaasia lubab ning maitse-eelistused ette dikteerivad.
Eesti Donuts valmistab vabariigi aastapäeva puhuks rahvusliku trikoloori värvides imemaitsvaid glasuuri ja puistekattega sõõrikuid. Võib-olla on just rahvusliku välimusega donutsid üks idee sinu peolaua katmiseks? Olgu pidulik hetk kollektiiviga, sõprade või pere keskel – rahvusvärvides sõõrik on magusalaual uhke ja isuäratav!
Soovime sulle imeilusat Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist!
Eesti Donuts
